Mis vahe on padelipallil ja tennisepallil?
Padelipall ja tennisepall näevad esmapilgul peaaegu ühesugused välja: mõlemad on ümmargused, viltkattega ja enamasti kollased. Seetõttu tekib padeliga alustades sageli küsimus: kas tennisepallid võiks lihtsalt padeliväljakule kaasa võtta?
Padelipall ja tennisepall erinevad eelkõige rõhu ja mänguomaduste poolest. Ka lubatud suuruses on erinevus, kuid vastupidi levinud arvamusele ei pea padelipall olema tennisepallist kergem.
Kas padelipall on tennisepallist väiksem?
Padelipall võib olla veidi väiksem, kuid ainult välimuse järgi ei pruugi pallidel vahet teha. Rahvusvahelise Padeli Föderatsiooni ehk FIP-i reeglite järgi on padelipalli lubatud läbimõõt 6,35–6,77 cm. Tavapärase tennisepalli läbimõõt on 6,54–6,86 cm.
Need vahemikud kattuvad. Seega ei ole iga padelipall tingimata igast tennisepallist väiksem. Mõlema palli lubatud kaal on 56,0–59,4 grammi.
Miks on pallide rõhk oluline?
Tavapärase uue survestatud tennisepalliga võrreldes on padelipalli siserõhk üldjuhul madalam. See on üks põhjus, miks pallid väljakul erinevalt käituvad.
Rõhk mõjutab koos palli kummisüdamiku ja viltkattega seda, kuidas pall reketilt ja väljakupinnalt põrkab. Seetõttu ei taga sarnane välimus samasugust mängutunnetust.
Samas ei tasu eeldada, et kõik padelipallid on ühesugused. Ka padelipallide mudelite vahel on erinevusi ning uue ja kulunud palli käitumine võib olla märgatavalt erinev.
Kas tennisepall põrkab kõrgemale?
Sageli kirjeldatakse tennisepalli kui kõrgema põrkega palli, kuid ametlikud põrkevahemikud on üsna lähedased.
FIP-i reeglite järgi peab uus padelipall 2,54 meetri kõrguselt kõvale pinnale kukutades põrkama 135–145 cm kõrgusele. Tavapärase ehk Type 2 tennisepalli vastav vahemik on 135–147 cm. Vahemikud kattuvad, mistõttu ei saa öelda, et iga tennisepall põrkab alati igast padelipallist kõrgemale.
Praktiliselt tähendab see, et üksnes kodune põrketest ei ole kindel viis pallide eristamiseks. Kõige lihtsam on kontrollida tuubilt või pakendilt, millise spordiala jaoks pall on mõeldud.
Padelipalli ja tennisepalli erinevused
| Omadus | Padelipall | Tavapärane tennisepall |
|---|---|---|
| Läbimõõt | 6,35–6,77 cm | 6,54–6,86 cm |
| Kaal | 56,0–59,4 g | 56,0–59,4 g |
| Siserõhk | Üldjuhul madalam | Survestatud pallil üldjuhul kõrgem |
| Kasutus | Padel | Tennis |
Suuruse ja kaalu nõuded näitavad, et pallid on füüsiliselt väga sarnased. Oluline erinevus peitub selles, millise mängu jaoks nende omadused on kohandatud.
Kas padelit võib mängida tennisepalliga?
Sõpradega võib tennisepalliga muidugi palli üle võrgu lüüa, kuid padeli mängimiseks tasub valida padelipallid. Tennisepalliga harjutades võib mängutunnetus erineda sellest, millega puutud kokku padelitrennis või turniiril.
Ametlikel FIP-i võistlustel kasutatakse FIP-i heakskiiduga padelipalle. Tennisepalli märgistus üksi ei kinnita, et pall vastab padeli nõuetele.
Ka vana, rõhku kaotanud tennisepall ei muutu seetõttu automaatselt padelipalliks. Kulunud palli põrge võib küll olla madalam, kuid see ei taga padelile sobivaid ja ühtlaseid mänguomadusi.
Kuidas poes õige pall valida?
Kui otsid palle padeli mängimiseks, kontrolli esmalt, et pakendil oleks selgelt kirjas „padel”. Vajaduse korral vaata ka tootja kirjeldust ja võistlustele sobivuse märgistust.
Algajana võid küsida soovitust oma treenerilt või koduklubist. Nii saad alustada pallidega, mille käitumist juhendaja tunneb, ja keskenduda uue varustuse asemel mängu õppimisele.